E-posti turunduse uudiskirja näidis ja selge struktuur

Hea uudiskiri annab lugejale kiiresti aru, miks kiri saabus, mida sellest võita ja milline samm järgmisena teha. Selleks ei ole vaja keerulist kujundust ega pikka müügiteksti. Tulemus sõltub pigem selgest sõnumist, loogilisest ülesehitusest ja sisust, mis sobib adressaadi vajadustega. Mida Teha Kui Telefon Lopetab Sisselulitumise.

Uudiskirja näidis aitab enne saatmist hinnata, kas pealkiri, sissejuhatus, pakkumine ja üleskutse moodustavad ühe terviku. Allpool on praktiline struktuur, mida saab kohandada e-poe, teenuse, koolituse, blogi või digitoote tutvustamiseks ning mida on lihtne rakendada ka MailerLite’is ja GetResponse’is.

Uudiskirja eesmärk määrab kogu sisu

Enne teksti kirjutamist tuleb sõnastada üks peamine eesmärk. Uudiskiri võib tutvustada uut toodet, tuua lugeja veebilehele, jagada õpetlikku materjali, suurendada registreerumisi või tuletada meelde pooleli jäänud ostu. Kui ühes kirjas on korraga liiga palju eesmärke, muutub sõnum hajusaks ja lugeja ei tea, millele klõpsata.

Näiteks tehnoloogiauudiste veebis võib kirja eesmärk olla tuua tellijad nädala kõige kasulikumate lugudeni. Digiturunduse teenusepakkuja võib aga soovida pakkuda tasuta juhendit ja koguda selle kaudu konsultatsioonihuvilisi. Teemade valik peab lähtuma samast eesmärgist, mitte sellest, kui palju ettevõttel parasjagu uudiseid on.

Selge fookus aitab otsustada ka kujunduse üle. Kui soovid tutvustada üht toodet, piisab ühest tugevast pildist, lühikesest selgitusest ja ühest nupust. Kui kiri koondab mitu artiklit, peaks igal sisublokil olema sarnane vorm: pealkiri, üks või kaks lauset ning link detailsema loo juurde. Tehnoloogiahuvilisele võib pakkuda huvi ka nutika liikluskorralduse lahendus, kuid see peaks olema seotud kirja üldise teemaga, mitte lisatud juhusliku kõrvalepõikena.

Tugev teemarea ja eelvaate tekst

Teemarida on esimene põhjus, miks inimene kirja avab või kustutab. See peaks olema arusaadav, konkreetne ja piisavalt huvitav, kuid mitte eksitav. Liiga üldine „Meie uudised” ei anna lugejale põhjust reageerida. Parem variant on „3 lihtsat viisi, kuidas parandada mobiilikirjade avamismäära” või „Sinu järgmise kampaania kontrollnimekiri”.

Hea teemarea pikkus sõltub seadmest, kuid oluline sõnum võiks paikneda alguses. Telefonis kuvatakse sageli ainult osa tekstist, mistõttu ei tasu tähtsat lubadust jätta viimaste sõnade hulka. Väldi liigseid hüüumärke, läbivat suurtähekasutust ja põhjendamatuid lubadusi, sest need võivad vähendada usaldusväärsust ning mõjutada kirja jõudmist rämpspostifiltrisse.

Teemarea kõrval tasub kirjutada ka eelvaate tekst ehk preheader. See täiendab pealkirja, mitte ei korda seda. Näiteks teemarea „Uus juhend on valmis” juurde sobib eelvaade „Vaata, kuidas seadistada esimene automaatne e-kiri kümne minutiga”. Nii saab lugeja enne avamist teada, mida kiri talle tegelikult pakub.

Uudiskirja põhiülesehitus

Praktiline e-kirja struktuur võiks olla järgmine:

• äratuntav saatja nimi ja lühike teemarea;
• tervitus või üks lause, mis loob konteksti;
• peamine lubadus ehk kasu lugejale;
• lühike sisuosa koos vajaliku selgitusega;
• üks silmapaistev tegevusnupp;
• toetav detail, näide või usaldust suurendav argument;
• lõpus kontaktandmed ja loobumislink.

Sissejuhatus peab jõudma kiiresti asja juurde. Selle asemel et alustada ettevõtte pikast taustast, võib kirjutada: „Kui sinu kampaaniad saavad vähe klikke, võib põhjus olla kirja ülesehituses. Selles juhendis näitame, kuidas teha sõnum lühemaks ja tegevusele suunatumaks.” Lugeja mõistab kohe, miks tekst on talle oluline.

Üks lihtne uudiskirja näidis võiks kõlada nii:

Teemarida: Muuda järgmine uudiskiri selgemaks

Tere, Mari!

Hea uudiskiri ei pea olema pikk. Kolme muudatusega saad panna olulise sõnumi paremini silma paistma: alusta kasust, kasuta üht põhitegevust ja lisa tekstile piisavalt õhku.

Vaata meie lühikest kontrollnimekirja ning kohanda järgmine kiri enne saatmist.

[Laadi kontrollnimekiri alla]

Kui soovid näha praktilisi digiturunduse ja tehnoloogiaõpetusi, leiad uusi materjale ka kasulikest digilugudest.

Selles näites on üks põhieesmärk, konkreetne kasu ja selge nupp. Tekst ei püüa korraga müüa mitut toodet, tutvustada ettevõtte ajalugu ega jagada viit erinevat linki. Selline lihtsus parandab arusaadavust eriti mobiiliekraanil.

Sisu, kujundus ja tegevusele suunamine

Uudiskirja sisu peab olema skannitav. Enamik lugejaid ei loe esimesel korral iga lauset, vaid liigub pilguga üle pealkirjade, rasvaste märksõnade ja nuppude. Seepärast kasuta lühikesi lõike, sisulisi alapealkirju ja piisavalt tühja ruumi. Üks pikk tekstimassiiv võib hea pakkumise nähtamatuks muuta.

Pildid peaksid toetama sõnumit, mitte täitma lihtsalt tühja ala. E-poe kirjas võib toote foto olla keskne element, õpetliku uudiskirja puhul võib piisata ühest lihtsast illustratsioonist. Lisa piltidele alternatiivtekst, sest kõik adressaadid ei näe neid kohe või on pildid nende postkastis blokeeritud.

Tegevusele kutsuv nupp peab ütlema, mis pärast klõpsamist juhtub. „Klõpsa siia” on nõrk valik, sest see ei anna piisavalt infot. Selgemad variandid on „Vaata juhendit”, „Proovi tasuta”, „Registreeru koolitusele” ja „Loe täielikku artiklit”. Kui kirjas on mitu sisublokki, võib igal neist olla oma link, kuid peamine nupp peaks olema visuaalselt kõige prominentsem.

Samuti tasub jälgida, et kiri töötaks ilma liigse kujunduseta. Kasuta loetavat fonti, piisavat kontrasti ja suuri puutetundlikke nuppe. Kontrolli saatja nime, linke, õigekirja ning seda, kas kiri näeb korrektne välja nii arvutis kui telefonis. Tehnilise vea korral võib isegi hästi kirjutatud e-kiri jätta ebaprofessionaalse mulje.

Saatmine, segmenteerimine ja tulemuste mõõtmine

Kõigile tellijatele ei pea saatma sama kirja. Segmenteerimine tähendab adressaatide jaotamist näiteks huvi, ostuajaloo, asukoha või varasema käitumise järgi. Uus tellija võib vajada tervitusseeriat ja põhiteadmisi, pikaajaline klient aga konkreetset pakkumist või täpsemat juhendit.

Automatiseeritud töövoog aitab saata õige sõnumi õigel ajal. Tervituskiri võib minna välja kohe pärast liitumist, meeldetuletus mõni päev hiljem ja kasulik juhend nädala lõpus. MailerLite’is ja GetResponse’is saab selliseid seeriaid koostada visuaalse töövoona, määrates tingimused, viivitused ning erinevad harud vastavalt tellija tegevusele.

Tulemuste hindamisel vaata vähemalt avamismäära, klikkimise määra, loobumisi ja edastamata kirjade osakaalu. Avamismäär annab vihje teemarea ja saatja nime kohta, klikkimise määr näitab sisu ning üleskutse mõju. Kui paljud avavad kirja, kuid vähesed klikivad, võib probleem olla pakkumise ebaselguses, liiga nõrgas nupus või selles, et sisu ei vasta teemarea lubadusele.

Testida saab korraga üht muutujat: teemarea sõnastust, nupu asukohta, saatmise aega või sissejuhatuse pikkust. Samuti on mõistlik saata testkiri eri seadmetesse. Kui uudiskirja loetakse peamiselt telefonis, kontrolli näiteks, kas kõik nupud on mugavalt vajutatavad ja tekst ei muutu liiga väikeseks. Kui seadmel esineb laiem sisselülitumise probleem, võivad aidata telefoni tõrkeotsingu juhised, kuid e-posti testimisel tuleb eraldi kontrollida ka rakenduse ja postkasti seadistusi.

Hea uudiskirja struktuur viib lugeja loomulikus järjestuses probleemist lahenduseni: kõigepealt tekib huvi, seejärel selgub kasu ja lõpuks on nähtav üks konkreetne tegevus. Iga lause, pilt ja link peaks seda teekonda toetama.

Kõige olulisem on kirjutada inimesele, mitte postkastile. Selge teemarea, kasuliku sisu, mobiilis töötava kujunduse ja mõõdetava üleskutsega kiri loob rohkem usaldust kui pikk ning ülekoormatud reklaamtekst. Seda põhimõtet järgides muutub iga järgmine kampaania täpsemaks ja tulemuslikumaks.